Hommikul tegime väikese jalutuskäigu hotelli ümber. Kirovis
oli nii palju lund ja pidevalt sadas juurde, nii et ei jõuta eest ära
koristada. Tegelikult olid teed osaliselt päris puhtad ja inimesed nii labidate
kui ka masinatega töötasid pidevalt.
Kell 12:40 tulid meile järele kaks tõelist nostalgiabussi –
BAZ ja UAZ. Kellad olid abiliste poolt juba BAZ´i pakitud. Vaksalis saime bussidega
peaaegu perroonile. Väike chill ja
tants ning rongi meile vajalikud vagunid 10/11 peatusid sisuliselt meie kõrval
– juhhei!
Selgus, et meie logistiline professionaalsus on veelgi kasvanud,
sest 70 kott-ühiku vagunitesse laadimine võttis aega 7,5 min. (mäletatavasti
eelmine rekord oli 8 min.). Ka seekord peame tänama suurepäraseid abilisi, kes
haarasid naistelt kõik suuremad kotid. Aga loomulikult teevad põhitöö siiski
meie oma inimesed. Ivar teab peensusteni suure pagasi väikesesse kupeesse
paigutamise detaile. Randar kasutab väga osavalt suurte asjade rongi tõstmiseks
põlve-allapaneku-nõksu. Imeliselt töötab perroonilt kupeeni meie pagasi
edastamise inimkett. Asendamatud on ka keti mõlemas otsas pingsalt ümbritsevat
jälgivad valvurid. Tiim töötab suurepäraselt!
 |
| Vot sellised hanged! |
 |
| Auto on kauaks seisma jäänud :S |
 |
| Meie hotell Vjatka, mis nime saanud Kirovit läbiva jõe, mitte pesumasina järgi :) |
 |
| Patriootlik kasvatus käib täie hooga |
 |
| Nostalgialaks, onju? |
 |
| Kardinatega bussis, tekitab koduse tunde |
 |
Jälle oma 70 kottühikuga rongijaamas ootamas oma Moska rongi
|
 |
Kotelnich Vjatka jõe kaldal
 |
| Naudime lumiseid vaateid rongiaknast |
|
No comments:
Post a Comment