Uskumatu on tõeks saanud

Aasta tagasi ühel jaanuari nädalavahetusel said kõik campanellikad Innalt ootamatu kõne, kas lähme kaheks nädalaks Venemaale tuurile. Põhimõtteliselt olid kõik nõus. Olime ühelt poolt uudishimulikud ja avatud, aga teisalt ka kõhklevad-kahtlevad, kuidas seda kõike organiseerida (lapsed, pere, töö jne).

Elasime kogu 2014. aasta mõttega, et läheme. Vahepeal kasvas reisi pikkus juba kolmenädalaseks, mis tõi kaasa rohkem probleeme, aga meie kõigi kergenduseks kujunes reis siiski kahenädalaseks. Lõplikud esinemispaigad ja kuupäevad kinnitati novembri keskpaigaks (vt. tuuri kava). Peterburi Jaani kirikus esines Campanelli oma täies hiilguses. Pika tuuri koosseisus oli 11 liiget, Inna dirigendi ja mängijana, Ivar abilisena ja Mirtel nunnumeetri tõstjana.

Kümnest esinemisest kolm toimusid järgmiste festivalide raames: Gratulari (Peterburis), Piirideta Euroopa (Iževskis) ja XII Jõulumuusika koorifestival (Tveris).

Sisuliselt kõik saalid, v.a. Tobolsk ja Zavodoukovsk, olid välja müüdud. Publik oli erakordselt emotsionaalne ja kaasaelav. Sünkroonis plaksutamine, püstiseismine ja braavo-hüüded kuulusid iga kontserdi juurde. Kõikjal kinnitati, et midagi sellist pole nad varem kogenud. Mitmed õhtujuhid mainisid, et rahvas saalis on nagu ära vahetatud. Ka me ise olime sellisest publiku vastuvõtust sügavalt liigutatud. Kõikidesse kohtadesse oodatakse meid tagasi. Mirteli jaoks oli igal kontserdil mitmel inimesel „juhuslikult“ šokolaad kotis (neid kogunes 10+).

Kuigi publiku lemmikuteks osutusid erinevates kohtades erinevad teosed, oli G. Caccini „Ave Maria“ eranditult kõigi kontsertsaalide üks lemmikteostest ja pälvis iga kord pika sünkroonis aplausi.

Alati tekitas suurt imetlust Inna sooloesinemine. Näiteks A. Piazzolla „Ave Mariat“ nimetati viimasel kontserdil muusikaliseks imeks.

Üldiselt oleme harjunud suure pagasiga kontsertidel käima. Kellakastide jm autodesse pakkimine, mahalaadimine, kontsertpaigas üles panemine ja maha võtmine on meie jaoks tavaline tegevus. Venemaal rongide ja väikebussidega seigeldes saime aga hoopis teistlaadseid kogemusi. See oli omamoodi väljakutse, millega saime tänu aina täiustuvale tiimitööle ja asendamatule Ivarile kenasti hakkama.

Läbisime kokku 7096 km, mis hõlmab meie liikumist ühest linnast teise (linnasiseseid sõite me üldisesse kilometraaži ei arvestanud). Õhutemperatuurid ulatusid + 4*C kuni - 40*C kraadini (koos tuulefaktoriga).

Tunneme, et tänu sellele reisile on Campanelli tiimina ühtsem kui kunagi varem.

Jäime kogu kontsertreisiga äärmiselt rahule!

Aitäh, Inna!