Veidi blogist lähemalt

Mis blogiga on tegemist? Lõime selle, et lähikondsed, sõbrad ja muidu fännid, saaksid meiega koos selle vahva kontsertreisi läbi teha:)!

Saturday, January 10, 2015

Perm – transis publik Uraali kultuuripealinnas



Jõudsime Permi Eesti aja järgi 2:10, kohaliku aja järgi 5:10, mis lõi meie ajaarvamise jälle segamini. Rongis magasime vaid linnunokatäie. Õues ootas meid krõbe külm, ligi 30*C. Sooja tegi meile (Riin, Riina ja Karolina) Boogie tantsimine.  Kellade transport oli üpris keeruline hoolimata sellest, et meil oli 3 abilist + vastuvõtja. Tee oli ikka väga pikk mööda lumist perrooni.  Viimased kohvrid vedasime üle 3 paari rongirööbaste. Pooled meist läksid kohe magama, pooled sõid enne ikka kõhu ka täis J
Lõuna oli seekord lausa 4-käiguline: salat, kalasupp, kanafilee kartulipüreega ja ekleer. Mmm...

Permi krai filharmoonia oreli kontserdisaal
Kohale jõudes ootas esinemispagas meid juba saali ukse taga. Saal oli uhke, 2009 a. ehitatud orel võttis enda alla pea kogu lava. Proovisime selleks,et dirigenti paremini näha, erinevaid kombinatsioone, aga oma koht on ikka oma koht.
Hakkame ennast juba kordama, aga seekordne publik ületas järjekorselt kõik eelnevad. Iga lugu lõppes  pika sünkroonis plaksutamisega. Kõige toredam oli aga see, et saime Aivari lõpuks lava ette Piazolla “Libertangot” mängima. Asjal oli kohe teine tera!
Inna mängis jällegi kontserdi 2. poole alguses A. Hatšaturian’i “Mõõkade tantsu”, mille too kirjutas otse paberile just Permis 1942. aastal.
Seekord saime publikult eripärast tagasisidet. Üks kuulaja tuli vaheajal taharuumi, et vahendada oma emotsiooni: “Ma elasin “Ave Mariale” niimoodi kaasa, et minu süda lõi lausa loo rütmis. Ma tabasin end korduvalt mõttelt, et mis saab minu südame tööst siis, kui lugu lõppeb”. Meie kontserti oli kuulamas ka üks 40 aastat tagasi Tartus elanud ja õppinud naisterahvas, kes soovis meiega kodumaale tagasi saata vanad postkaardid Vanemuise teatrist ja Barclay de Tollist. Ta palus pisarsilmil, et me teeks Tartule kummarduse, tal on sellest ajast väga soojad mälestused.
Vastuvõtt ei piirdunud ainult tänusõnade ja kingitustega lava taga, vaid ees ootas ka uhke õhtusöök vahuveiniga, mida orelisaali direktriss isiklikult üle andma tuli.
Päeva lõpetasime väikese jalutuskäiguga ühes järjekordses jäälinnas.  Meie vastuvõtja andmetel on selle maksumuseks 30 miljonit rubla!

Homme Izhevskisse!


Viimased kohvrid vedasime üle rongirööbaste


Meie hotell

Egle ja Alar: “Meie võit!” (loe: Egle ja Alar lõpuks kontserdi plakatil)
Valime uut sihtkohta!
Campanelli kontsertkoosseis täies hiilguses
Tangohoos
Meie vastuvõtja Vladimir ja meie vaimustunud õhtu juht koos Innaga
Filharmoonia direktriss meile tänusõnu jagamas
Õnnelikud pärast edukat kontserti

Õhtune vastuvõtt šampusega
Lõpuks ometi liumäel :)


No comments:

Post a Comment